Rohkem julgust tunnetesse, ehk mõelgem positiivselt!

Tänane päev algas hästi, õppimishimulisi oli Savernas palju ja see tegi tuju heaks - aitas ka õhtupoolikust üle saada.

Õhtupoolik aga ei olnud nii lihtne, kui ehk oleks tahtnud. Pole hullu, õpibussi tiim jäi positiivseks, kuid kahju on näha inimesi, kes mõtlevad ennast kinni. Kui ikka mõtled, et ei saa ja kõik on paha, siis ongi.

Ärgem tehkem nii!!!!

Peipsiäärsed üllatused

Väljaspool seisjale tundub ja paistab, et siin, Peipsiääre vallas, on vanausuliste kultuur ja elu pea täies jõus ning jääb veel palju, mida turistidelegi näidata. Seda tehaksegi ja minumeelest on tegijad ka selle üle uhked.

Käin siin ju palju turistidega ja arendan elu läbi selle - tahan nii mõelda, aga - peale õpibussiga siin käimist jäi veidi teistsugune mulje... kohalik talupidaja-naine rääkis, et vallavalitsus seda kõike oma rahakoti tarvis teeb. ehh, ei tea ju, aga mõtteainet küllaga. Usun siiski, et kõik turistide siia toodud raha leiab tee kohaliku tegevuse arendamiseks.

Mehikoormast ka - tore Peipsiäärne külake, kus tegevus ikka käib, kuid kohalik kultuuritöötaja rääkis, kuidas temalt pool palka ära võetakse. Bussi ümber tiirutas lapsi, kel tundus, et polnud midagi teha alati peale kooli - kui nüüd kultuuritöötajalt palk ära võetakse, siis ei toimu ju üldse mitte midagi kohapeal enam. Palju edu siis noorte ohjamisel. Täiskasvanute ringitegevusi jääb ju ka seetõttu vähemaks... masu küll, aga mõelda võiks ikka ka...

otsereportaaž sündmuspaigalt

Kell on 15:57 ning oleme Puhja turuplatsil ning saate "Tagatargemad" meeskond on filmimas meie tegemisi. 10.oktoobril kel 18:00 kohtume ETV ekraanil!!!

Vahekokkuvõte numbrites

Buss on ratastel olnud 10 päeva, peatunud 29 paigas ning külastajaid on kokku ~440.

Head käed

Mitu korda oleme me mõelnud, kas meil on head käed?

Lääne-Virumaal, Roelas, jälle mõtlesin ühele asjale üle mõne aja. Nimelt - seal oli massaažiloeng. Lahemaa tervisekooli Alar rääkis seal, kuidas algas tema tee massoori ametirajal. Ütles, et kui ta mitte midagi massaažist ei teadnud, oli kõik hästi ja paljud, keda ta masseeris, kiitsid tema häid käsi. Kui koolitas end pisut, siis enam nii ei öeldud. Nüüd, kus ta on end palju koolitanud ja aastakümneid seda tööd teinud, leiab jälle, et käed on headeks muutunud.

See lühikese jutu võib põhjal tulebki see mõte, mida mõtlesin, välja - kui miskit on "veres" või saab "verre" läbi pika haridustee, siis on tegemist professionaaliga, kui aga ainult pisikesed teadmised millestki, siis keeruline hea olla selles, mida teed.



Õppigem, mõnuga, siis saame ka endale head käed!



Tänud Triinule, kellega vastastikused masseerimised ehk üsna mõnusad olid.

Alati tore Lääne-Virumaa

Rakke naised tegid kohe hommikul tuju heaks. Proua Helene oma päikselise olemisega laadis meid kõiki, õpibussi tiimi, energiat täis. Tal oli tuline õigus, kui ütles, et õpime ju kogu aeg kõigi käest midagi. Loodan, et sellist suhtumist on võimalik ka edaspidi kohata.

Venevere külaselts on teinud tubli tööd - endine koolimaja on nüüd külamajaks muudetud ning tundub, et rahvast käib palju. Ise nad rääkisid, et iga päev toimub midagi ses majas. Tundub, et ka vallavalitsuse tugi on täitsa olemas, seeda tegevus jätkub kindlasti ja suure hooga.

Edu teile sinna!!!

3D Tuula külamaja Google Earthis

Tuula külalaadale kohale jõudes tuli meie juurde kohe kohalik itimees Marko, kes, suurest programmeerimishuvist oli Google Earthi keskkonda Tuula 3D külamaja teinud - kõik vajalik uhkelt peal - tubli töö! Lisaks sellele oli tal veelgi huvitavaid it-projekte, mitmed vabalt kasutatavad.

Jutuajamise käigus tekkis muidki huvitavaid mõtteid, küll valimissüsteemist, küll arvuti ostmisest - õpibussi tiimil oli ka õppimist kohe küllaga.

Kokkuvõtvalt: Tuulas oli hea päev - õpibussi külastajatel oli kindel soov kindlate kursuste kohta ja kõik said ka vastused oma küsimustele.

Kõike saab, kui tahta!

Õpibussi meeldiv ringreis koduses Rapla maakonnas lõppes Sulu külas. Kogu päeva oli meiega kaasa sõitnud Sulu küla üks aktivistidest, Piret, kes õpetas keraamikat tegema ka õpibussi peatuspaikades.

Jõudsime Sulule, sinna sõit oli nagu maakülasse sõit ikka, mööda väikest kruusateed põldude vahel. Kuid oh imet, kohapeal, keset põlde, ootas meid renoveerimise lõppjärgus külamaja, kus külarahvas meelsasti koos käib. Lisaks juba lõppjärgus külamajale on kohalikel ka plaan korralik keraamikapõletusahi endale ehitada.

Meie sündmust oli tulnud uudistama oma 30 inimest, kellel kook, kellel õunad või muud maitsvat näpus. Rääkisime õppimisest ja muidu elust, oli ka väike loeng värvide mõju teemal - igati meeldiv õhtupoolik.

Ehk - kui on ikka tahtmist külale miskit korraldada, siis kõik võimalused läbi projektide on olemas. Külamajast koogiküpsetamiseni.

teine päev

Hommikune päike tervitas meid, kui kell 9 Emmastesse jõudsime. Algul tundus küll, et ei siin külas keegi nii varajasel kellaajal liigu. Kes käib tööl, on juba tööle läinud, kes on kodune, see nii vara liikvel veel ei ole, sest poodki tehakse alles kell 10 lahti. Kuid siiski oli meil päris mitu külastajat, kellega sai piisavalt pikalt räägitud ning kes Ülle abiga kutsesobivuse teste tegid. Kärdla postkontori juhatajale andsime hulga flaiereid, helkureid ja pastakaid ning kuna kõigile postkontori külastajatele ju nänni ei jagu, tegime ettepaneku, et igal hommikul annab ta väikese kingituse esimesele külastajale ja seda kuni 9.oktoobrini

Emmastes kõige vahvam külastaja, kes esimesena julges bussi uksest nina sisse pista oli ülimalt sõbralik koer.

Leisus ootasid meid küla noored aktivistid, kes tutvustasid nii meile kui teistele huvilistele kõike seda, mida nende külas hakatakse kohe varsti õpetama. Ja see oli tõeliselt tore üllatus, et väikeses Leisu külas algavad peagi kursused tutvumaks kreeka, hollandi jm keeltega.

Peagi saabus ka väike filmimeeskond ehk ERR Lääne- ja Hiiumaa korrespondent Urmas Lauri kaameramehega. Ning Terevisiooni uudistes peaks tulema pisike klipp meie tegemistest.

Kõrgessaares ühines meiega abivallavanem Katrin. Ning kuna Kõrgessaare Valitsejamajas asuvas tööharjutuskeskuses lõppes parasjagu töötutele mõeldud koolitus, oli bussi juures kamp koolituselt tulnud mehi, kes rõõmuga kuulasid, mida Katrinil ja meil neile rääkida oli.

Kärdla keskväljakul tuli meile appi Pille-Riin Töötukassast. Infot ja kohvi-kommi said päris hulk inimesi nende hulgas ka muhe korstnapühkija, kelle nööpi keerutasime me vist kõik.

Kuigi praamiga mandrile sõites andis väsimus tunda, oli meel siiski rõõmus, sest kaks päeva Hiiumaal olid äärmiselt positiivsed. See annab jõudu järgnevaks 22 päevaks.

Ahjaa, tundub et Õhtuleht on haldusreformiga hakkama saanud. Eilne nupuke teatas, et õpibuss sõidab peaaegu 60 kolkakülla. Kas sellest võime siis järeldada, et Kärdla, Rapla, Toila, Sillamäe, Narva, Elva, Paide, Viljandi ja Võru on nüüdsest külad? Linnapeakandidaadid võivad vist oma valimisreklaamid heaga maha võtta.

Bajaanimäng jäi õppimata...

Hiiumaa eredaim hetk oli Kassaris. Lisaks sellele, et päike paistis ja ilm oli ilus, oli seal ka palju toredaid ja õpihimulisi inimesi.

Kohapeal oli võimalik tutvuda nõelviltimisega, sai ka registreeruda viltimiskursusele ning rääkida muudest koolitumisvõimalustest.

Üks härra tuli ligi ja tundis huvi pillimängu õppimise kohta. Rääkis, kuidas kõik need, kes ise ja hästi mängivad, ei leia tihtipeale piili pealt do nootigi üles. Näha oli, kuidas mees oli südamega oma õppimissooviga välja tulnud. Peale pikka jutuajamist tuli ka välja, mis pilli härra õppida soovis - nimelt bajaani tahtis mängida. Proovisime, mis me proovisime, leida sobivat kursust või eriala, aga kahjuks ei leidnud tervest Eestist kursust või inimest, kes oleks sellist õpet korraldanud. Kui keegi Läänemaal või Hiiumaal seda siiski teeb, siis olge kenad ja võtke ühendust Kassari aktivistidega, nemad leiavad kindlasti härra üles ja saab teadmine edasi antud.

Siiski - ehk ka see erand kinnitab reeglit, sest peaaegu kõigile teistele küsimustele oleme seni suutnud vastuse leida.

esimene päev

Täna hommikul kell 12:15 jõudis buss Hiiumaale Suuremõisa poe juurde...meid ootasid rõõmsameelsed hiidlased. Ja arvan, et teisiti hiidlased ju ei oskaksi olla. Ning suur au ja rõõm oli kohtuda toredate Ruthi ja Taunoga, kes terveks päevaks meiega ühinesid.

Inimesi käis Suuremõisas küll vähe, kuid see ei ole ju tegelikult oluline. Oluline on see, et nad said enda jaoks olulist infot. Ja ma usun, et seda nad ka said. Kohaliku mööbliäri müüja Riina käis korraks bussis, sai paar infovoldikut näppu ja läks tööle tagasi. Kuid 5 minuti pärast oli ta taas tagasi, sest juba oli tal tekkinud mitu küsimust. Ja nii käis ta bussis paar korda...ja küsimused said ka vastused.

Edasi viis meie tee Lõpe külla, kus Tõnu Otsason ootas korvitäie valgete klaaride ja suisleppadega. Jõudsime ära käia ka hiidlasest luuletaja Elmar Vragerile pühendatud pisikeses muuseum-korteris ning Tõnu viis meid vaatama ka parki, kus toretses silt "Soome saun sots-Hiiumaal"...oh neid hiidlasi küll :)



Käinas Konsumi ees liitus meiega ka nõustaja Ülle, kellega koos said huvilised teha kutsesobivustesti ning infot tuli jagama ka Ly Käina Huvi- ja Kultuurikeskusest.

Kassaris olid inimesed juba kogunenud ning juttu jätkus kauemaks ning sai kätt proovida ka viltimises.

Kella 9 paiku õhtusöögile jõudes oli isu kuidagi erakordselt hea. Ju oli pikk ja tegus päev värskes õhus hästi mõjunud. Aitäh!

varsti on start

Teisipäeval 08.septembril alustabki oma teekonda õpibuss.
Blogi paremast servast võite näha lähipäevade täpsemat graafikut. Terve graafik on ära toodud siin.
Sel aastal on võimalik bussi teekonda jälgida ka paremal asuva kaardi abil - punasega märgitud paiku külastame lähipäevadel ning kollastega märgitud kohtades kohtume peagi! Ning need kohad, kus juba käidud, saavad olema rohelised.

Bussi hoiab ratastel Euroopa Sotsiaalfondi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus.